KANUT JA KÄSITÖÖMEISTRITE PÜHAK KNUD

Autor: Heige Peets

Number: Anno 2017/2018

Rubriik: Säilitamine

Inimkäte ja mõistuse viljana loodud ajaloo- ja kultuurimälestised saavad tõeliseks väärtuseks inimtegevuse läbi. Me kas unustame nad ja laseme kõduneda ja hääbuda või tõstame nad väärtuste tasandile, millele kindlustame mitu korda pikema eluea, kui on antud inimesele endale“ (Endel Valk-Falk, keskuse esimene direktor).

Vabariiklik Restaureerimiskeskus moodustati Eesti Kunstimuuseumi juurde 1. detsembril 1986. Asutuse ülesandeks sai kultuuripärandi uurimine, konserveerimine-restaureerimine ja erialane nõustamine. Tänaseks on lisandunud ka pärandi kvaliteetne digiteerimine, valdkonnaspetsialistide koolitamine ja konservaatorite kutse andmine.

Aeg on teinud mitmeid keerdkäike ning 30 tegevusaasta jooksul on keskus muutnud nii alluvust kui nime. 1. jaanuaril 1990 sai sellest iseseisev riigiasutus Ennistuskoda KANUT. 2014. aastast on see taas osa muuseumist, seekord Eesti Vabaõhumuuseumi juurde kuuluv üksus.

KANUT on oma nime saanud käsitöömeistrite pühakult. Uurijate arvates võis selleks Põhjamaades algselt olla Taani prints ja Schleswigi hertsog Knud Lavard, kelle nimepäeva tähistatakse 7. jaanuaril. 13. sajandil asendus tema kultus Taani kuninga Knud IV (valitses 1080–1086) ja kes kanoniseeriti 12. sajandi algul (1101). Tema  nimepäev on 10. juulil.

Nii saab KANUT tähistada kolme tähtpäeva: kaht nimepäeva ja 1. detsembril asutuse sünnipäeva.

Previous
Previous

KAHE BEEBITANU LUGU

Next
Next

KANUT 30 EHK ÜLERIIGILISE KONSERVEERIMISKESKUSE KUJUNEMINE